Mida teha, kui iluoperatsioonist ei jää ilus arm?

Christinas Clinic pakub teenust, mis hajutab lõikusest tekkinud armid ja tagab loomuliku tulemuse.

„Pärast sünnitamist ja imetamist oli mu rindadest järele jäänud sõna otseses mõttes kaks nahariba,” räägib Susanna (41), kes otsustas kaks aastat tagasi lasta omale rinnaimplantaadid paigaldada. „Kliinikus oli mu soov, et tahaks selliseid rindu nagu mul enne olid,” lisab ta. Tulemusega on Susanna väga rahul. Kuna ta oli teadlik, et haavad ei kipu tal hästi paranema, palus Susanna, et operatsiooni käigus tehtaks võimalikult vähe sisselõikeid. „Mulle tuldi võimaluste piires vastu, lõiked tehti rinnanibu juurde ja rinna alla. Operatsioon läks hästi ja ma taastusin kenasti.” Kui Susanna läks kliinikusse plaanilisse kontrolli, leiti, et moodustuvate armide väljanägemist saaks paremaks muuta. Punetava ja kergelt paistes nibuümbruse piirkonda otsustati lasermeetodi abil paremaks muuta. Laserravile lisandus ka tätoveerimine kliiniku koostööpartneri juures. Nende protseduuride tulemusena on haavamügarikud kadunud ning nibu ja areool loomulikud. Susanna ütleb, et nipsust ei juhtunud midagi – ta käis kliinikus laserravis üle aasta. Alguses iga kuue nädala, hiljem kuue kuu tagant. „Ma ei teadnud, et punetuse saab maha võtta ja arme ilusamaks teha. Nüüd ei ole peaaegu midagi näha. Mul on väga ilusad ja loomulikud rinnad,” räägib ta rahulolevalt.

Armiravi mitu etappi

Laserspetsialist Marcella Norlan ütleb, et kui Susanna jaoks leiti parim lahendus ja kirurgia osakonnast naine tema juurde saadeti, olid implantaadid paigaldatud, Benelli plastika tehtud (areoolplastika ehk Benelli plastika puhul tehakse poolkuu-kujuline sisselõige rinnanibuala kohale või ringkujuline sisselõige ümber areooli). Haavad olid Norlani sõnul küll paranenud, aga armid laienenud ja punetavad. Tegemist oli hüpertroofilise reaktsiooniga (punetav arm), mille spetsialist tunneb ära veresoontejoonise järgi ja mis tüüpiliselt kutsub esile armkoe vohamise. Vahel võib armkoe kiire kasvu taga olla ka geneetiline eelsoodumus, tõdeb laserspetsialist. Esteetilises kirurgias on enamasti siiski põhjuseks nahaplastika järgne nahapinge. Norlan selgitab, et armiravi käib tavaliselt kahes etapis. Esimeses etapis alustatakse töötlemist veresoonte eemaldusega, mis armi nö toidavad. Teises etapis eemaldatakse küps armkude CO2 laseriga, millega saavutatakse armi hajutamise efekt ümbritsevate kudede suhtes ja piirkond näeb selle tulemusel parem välja. Niisiis eemaldati Susannalt esmalt veresoonte võrgustik, mis armkude toitsid ja nö „liigliha” kasvatasid. Õige lainepikkusega valguse abil töödeldi veresooni, eesmärgiga tõsta nende temperatuuri. Selle tulemusel veresoon ei ole enam elujõuline ja imendub loomuliku ainevahetuse käigus. Protseduure jätkati Susanna puhul sagedusega kord kuus, kuni arm oli muutunud valgeks. Seejärel tuli pooleaastane paus. „Kui hakata kohe töötlema, hakkab arm uuesti vohama,” selgitab Norlan, mille jaoks on vajalik hoida kuuekuulist vahet. Armi hajutatakse CO2 fraktsionaallaseriga, mis eemaldab armkudet osaliselt ning pärast protseduuri taastub eemaldatud osa normaalse nahaga, tekitades nii hajutamise efekti. Pärast fraktsionaalravi võib nahk hakata sügelema ja kiskuma, hoiatab ta. „Ärrituse leevendamiseks annab kliinik patsiendile niisutavat geeli kaasa. Ise ei pea midagi ostma.”

Ettevaatust, kollageen!

„Kuna lõige oli areooli ümber, muutus seda ümbritsev armiserv laserraviga ebakonkreetseks, mis oligi tegelikult meie eesmärk. Lõpliku ilusa tulemuse saavutamiseks käis Susanna meie kliiniku koostööpartneri juures, kus püsimeigi abil loodi areoolile uus konkreetne serv ja loomulik värv. Ja armi praktiliselt näha pole,” resümeerib Norlan. Ta toonitab, et pärast fraktsionaalravi ei ole nahal kaitsebarjääri. Seega on oluline, et patsient ei läheks pärast seansse trenni, vanni, sauna jne. Ja veel üks oluline teadmine – kes läheb esteetilise operatsioonile, ärgu kasutagu toidulisandina kollageeni. „See soodustab armi vohamist. Kliiniku patsiendid, kellel on tekkinud hüpertroofiline reaktsioon nagu näiteks Susannal, saavad kliinikus järelravi sümboolse hinnaga. On normaalne, et haavad armkoestuvad mis tahes lõike tulemusel,” selgitab Norlan. Kõhu- ja reieplastika patsientidel tekib hüpertroofilist reaktsiooni statistiliselt rohkem, kuna on rohkem eemaldatud liigset nahka ja nahapinge on suurem. „Arm jääb teatud määral igal juhul, aga see ei pea olema paks ja kole keloid- armkasvaja, mis ulatub üle algse haava serva. Armiravi ei ole sugugi mitte kõigil vaja. Vajadus edasise ravi osas otsustatakse siis, kui patsient tuleb kliinikusse niite eemaldama ja spetsialistid vaatavad haava korralikult üle. On siiski fakt, et üleöö armi kaotada ei ole võimalik. Peab varuma aega ja kannatust. Tulemus on seda aga väärt,” ütleb Norlan.

Tähelepanu! Tegemist on tervishoiuteenusega. Christinas Clinic omab Terviseameti tegevusluba L04954 (CBF Medical OÜ).