Jutuajamine sõbrannaga, kes nagu muuseas ütles, et “Hakka elama ja ära ole selline vaal!” tõi mu kõigepealt reaalsusesse – kas kõrvaltvaatajale paistabki mu keha just selline? Kuigi ülekaalu ei olnud sadades kilodes, vaid “ainult” paarkümmend.

Sama sõbranna soovitas konsulteerida mõne spetsialistiga Christinas Clinicus – kui ikkagi ise oma kaalu normaliseerimisega toime ei tule ja see mõjutab juba su elu, siis on vaja abi.

Konsultatsiooni tulemusel sündis otsus asetada maole maopael, kuigi sellega seotud hirmud olid suured. Esialgu. Enne operatsiooni pöördusin finantseerimisettevõttesse, et võtta terviselaen ning saada võimalus tasuda operatsiooni eest osadena.

Maopaela saamise lugu

Konsultatsioonis sain täieliku ülevaate, miks sellise kehamassiindeksi juures on sobivaim vahend “maopael” (gastric band), milles seisneb selle asetamise operatsioon ja mis sellele järgneb. Mulle näidati animeeritud videoid, kuidas kogu protsess välja näeb. See rahustas ming väga ning peagi saabuski operatsioonipäev.

Pärast narkoosist ärkamist oli üllatus suur, kui selgus, et kõhul on viis väikest haavakest paari õmblusega ja ainsad häirivad probleemid on seotud püsti tõusmisega (peab ettevaatlik olema, et haavu mitte lahti rebida), gaasidega  kõhus ja õige magamisasendi leidmisega..

Kahe päeva möödudes olid ka need ebamugavused vähenenud. Kaalunumber aga oli juba alustanud langemist….

Elu maopaelaga

Maopael kujutab endast silikoonrõngast, mis mao ümber asetades on tühi ja mida seejärel teatud intervalli järel ja patsiendi soovi arvestades täidetakse – eesmärgiks ikkagi inimese söömisharjumuste muutmine.

Kuidas söömisharjumused muutusid?

Nädalasse tekkis sagedasemaid supi söömise kordi, meenus oskus ja vajadus iga suutäit põhjalikult läbi närida, tuli harjuda sellega, et kiirelt toitu kugistada ei saa (sest toit ei liigu, hakkad luksuma, tekib süljeklomp, mida ei suuda alla neelata), ka õunte jms toore kraami söömine on muutunud. Ei saa enam ühte õuna viie suutäiega kiiresti sisse ahmida, et siis jälle edasi tegutseda. Nüüd tuleb võtta väiksemad suutäied ja neid korralikult mäluda.

Olles kõike seda eelnevalt kuulnud, olid muutused seoses söömisega ikkagi üllatavad ja seejuures mitte alati ebameeldivad. Näiteks saab põhjalik läbinärimine nii iseenesestmõistetavaks, et söömine aeglustub oluliselt ja kõht saab kiiremini täis. Köögiviljad, eriti hautistena, muutuvad lemmiktoitudeks, saia-leiva tooted küll kutsuvad, aga oma kuivuse tõttu on nendega kiire kõhutäitmine raskendatud ja ebamugav. Söömise kõrvale joomine (isegi vaid vee) on ebamugav ja tekitab üsna sageli nn süljeklombi. Mistõttu pärast mitut ebameeldivat katset muutub toitumise ja vedeliku tarbimise rutiin. Ka kiirelt joomine (kulistamine) on keeruline.

Ja mingil hetkel avastad, et söögikogused on muutunud palju-palju väiksemateks, aga kõht on täis.

Kuidas on endisel magusaarmastajal nüüd magusaga?

Loomulikult antakse pärast operatsiooni kaasa (hoiatav) info, et maopael ei piira jäätise jms magusa ning kergelt allamineva toidu söömist. Ja muidugi tahab inimene magusat ka pärast maopaela paigaldamist. Muutunud on vaid see, et märkamatult kadunud kilogrammid tuletavad meelde, et on olemas ka ilus keha ja kergem olemine. Teiste inimeste imetlus ja positiivsed kommentaarid (ka peaaegu võõrastelt) uue keha kohta innustavad leppima vähema magusaga.

Täna

Maopaelaga on nüüdseks elatud neli ja pool aastat ja endisest “vaalast” on saanud iseendaga rahulolev naine, keda isegi omaenda lapsed imetlevad ja tunnustavad. Selguse mõttes tuleb lisada, et silikoonist maopaela on 4,5 aasta jooksul täidetud kokku kolm korda – ikka selleks, et veelgi kitsendada võimalust “kiireks õgimiseks”.

Maopael on olnud nagu võlur, kelle tõttu on muutunud ka garderoob, mis on nüüd palju rikkalikum ja võimalusterohkem. Mis aga peamine – enese riietamiseks kulub oluliselt vähem raha, samuti ei pea raiskama liialt aega sobilike riiete otsimiseks-ostmiseks. Tundub uskumatu, aga nii see tõesti on, sest vähenenud kehamõõdud võimaldavad riideid hankida tavakauplustest ja vastavalt vajadusele (mitte nii, et suurt numbrit nähes ostad igaks juhuks ära, sest äkki hiljem ei olegi enam). Maopael aitas kaasa sobiva töökoha leidmisel ja aitab siiani uute tutvuste loomisel ning meeldiva sotsiaalse elu elamisel. Muidugi mitte vaid maopael üksi, vaid ka kaunima kehaga seotud enesekindlus ja iseendast teadlik olek, samuti muutunud näokuju (üleliigne lopsakus kadus nende aastatega – nägu näeb välja tunduvalt nooruslikum).

Mida maopael nüüd teeb?

On endiselt paigas (kuigi tean, et seda saab tühjendada ehk siis taas laiendada söödud toidu teed makku) ja annab endast märku, kui mälun hooletult või hakkan kiiresti kugistama. Ei anna märku valuga, vaid ebamugavustundega ja aegajalt vajadusega vabaneda tekkinud süljeklombist. Distsiplineerib ikka veel ja dikteerib söömise tempot (tuleb süüa aeglaselt, et mitte luksuma hakata).

Mida on maopael Sulle andnud?

Teadmise, et tore on olla “normaalne”, mitte ülekilode all ägav ja pidevalt ebamugavust tundev naine. Olen saanud enda heaoluks midagi suurt ära teha.

Lisaks olen tänu maopaelale hakanud ka ise imetlema oma keha ning saanud kinnituse, et olen ilus naine ja suuteline ise oma saatust juhtima ning elu planeerima. Näen oma abikaasa silmis tunnustavat pilku ja mul on tunne, et meie juba tuhmuma kippunud abielus on ärganud uuem ja säravam ajajärk.

Tagasi vaadates – mis ja millal oli kõige raskem?

• kuulnud lähedaselt sõbrannalt ausat kirjeldust pildist, mida ta nägi (“vaala kujutlemine”), mis pani mõtlema sellele, et ümberringi on palju inimesi, kes näevad samamoodi ja ka nii suhtuvad – ebaterve, ükskõikne enda vastu, end hooletusse jätnud naine jne;
• operatsioonile minemine ja oma mõtetes operatsioonijärgset söömist-elamist ette kujutamine (oleks tahtnud tegelda mõttega “Aga mis siis kui…”);
• söömistavade muutmine pärast operatsiooni, alates toiduainete ostmisest ja menüü läbimõtlemisest, sest eelnenud isud ja harjumused ei kao tundidega. Pigem kaovad need tänu võimetusele vanaviisi jätkata;
• esimesed nn süljeklombi korrad (täpsustuseks: neid ei teki siiski sugugi iga päev ega isegi mitte iga nädal);
• kaalu kaotades hakkavad sõbrad/tuttavad uurima, et “ega sa äkki haige ei ole” (kuigi kümnete ülekilode ajal ei küsinud keegi võimaliku haiguse kohta);
• selline elumuutus nõuab intensiivset ja teadlikku tööd iseenda mõttemaailmaga, mistõttu on hea, et nii enne kui ka pärast operatsiooni oli Christinas Clinicus protsessi kaasatud nii toitumisnõustaja kui psühholoog.

Seniajani teavad mu maopaelast peale kliinikurahva vaid kolm lähikondlast ja abikaasa.

Maopaela asetamine on tervishoiuteenus. Operatsiooni teostab dr Ants Viiklepp. Christinas Clinic omab Terviseameti tegevusluba L04954 (CBF Medical OÜ).