Hüaluronidaas – abiline soovimatu täitesüstimise korral

Räägime täna probleemist, millega viimasel ajal järjest rohkem patsiente meie kliinikusse jõuab – valesti või liigselt süstitud täiteained. Kas teadsid, et tänu tänapäevastele täiteainetele on võimalus valesti või liigsest süstimisest tekkinud kahjud taastada? Mis on hüaluronidaas ja kuidas see aitab?

Rääkides valesti või liigselt süstitud täiteainetest, tekib enamasti inimestel ettekujutus mõnest drastilisemast näitest ülesüstitud kuulsuste seast, nagu Donatella Versace või inim-Ken/Barbie. Õnneks on ajaga kõik muutumises, nii on ka täitesüstide maailm palju arenenud, võrreldes nii varasemate tehnikate kui ka täiteainete preparaatidega. Enamus täitesüstide preparaadid on tänapäeval valmistatud hüaluroonhappest.

Mis on täitesüstid ja milline on olnud ajalugu?

Täitesüstid on mõeldud naha volüümi taastamiseks, niisutamiseks ning kortsude ja kurdude silumiseks näo eri piirkondades. Need sisaldavad inimese kehale omast vett siduvat hüaluroonhapet, mis tõmbab ligi ka õhus leiduvat niiskust.

Esimene teadaolev täiteaine (filler), mida pehmete kudedele volüümi andmiseks süstiti, on parafiin, kuid selle kasutamine fillerina lõpetati üsna kiiresti tüsistuste tõttu. Peamisteks probleemideks, mis põhjustasid inetuid tulemusi, oli aine levimine ümbritsevatesse kudedesse ja granuloomide teke. Sarnane probleem oli ka hiljem täiteainena kasutatud vedela silikooniga, mille inetuid ebatasaseid jälgi näeme veel tänasel päevalgi tuntud „untsu läinud ilusüstide“ ikoonideks peetud patsientide näos.

Granuloom tekib, kui organism täiteainet omaks ei võta, kuid ei suuda seda ka kehast välja viia. Immuunsussüsteem ümbritseb aine makrofaagidega, mille tulemuseks on käega tuntavad kõvad kuulilaadsed moodustised nahas või nahaaluses koes, mis on visuaalselt ebaühtlased. Loomulikult ka silikooni keegi tänapäeval enam täitesüstide preparaatides ei kasuta.

Esimene maailmas ametlikult heaks kiidetud täitesüstide preparaat oli Bovine kollageen, kuid kuna preparaadiga tehtud täitesüstide tulemused püsisid vaid väga lühikest aega, siis seda ainet enam ei kasutata. Olenemata sellest pani see aluse täitesüstide revolutsioonilisele arengule ja uuele ajastule. Kollageeni kasutamine esteetilises meditsiinis on jäänud püsima näiteks PRP ja PRF protseduuride näol, kuid täiteainena kasutatakse valdavalt erinevaid hüaluroonhappe preparaate või ka patsiendi oma rasva (rasvasiirdamisel).

Pehmete kudede fillereid klassifitseeritakse erinevalt, näiteks:

• Süste paiknemise alusel: nahasisene, nahaalune jne
• Päritolu alusel: loomne, patsiendilt endalt, sünteesitud looduslikest ainetest ja täissünteetilised
• Tulemuse püsimise alusel: ajutine (kuni 6 kuud), pikaaegne (6-12 kuud), poolpüsiv (2-5 aastat) ja alatine (üle 5 aasta).

Hüaluroonhapped (HA), mida kasutatakse on loomsed või poolsünteetilise päritoluga ajutised või pikaaegsed preparaadid. Nende püsivus on erinev sõltuvalt sellest, millised keemilised sidemed aineosakesi seovad ning sellest tulenevalt on erinev ka kasutus. Kiiremini imenduvaid preparaate süstitakse üsna pindmiselt naha niisutamise eesmärgil, keskmise püsivusega süstitakse naha sügavamatesse kihtidesse või kanalitesse pehmete kudede volüümi andmiseks ja kõige tugevamate keemiliste sidemetega HA preparaate süstitakse luustiku rõhutamiseks näo kontuurimisel.

Mis on hüaluroonhape ja mis on hüaluronidaas?

Hüaluroonhape (HA) on looduslikult meie nahas leiduv süsivesik, mis tõmbab vett ligi ja mis aitab hoida nahka hüdreeritud ja täidlasena. Suur osa hüaluroonhappest meie organismis paikneb nahas, kuid seda leidub veel silmades, skeletis, veresoontes ning ka nabaväädis.

Hüaluroonhappel põhinevate preparaatide lahustamiseks on vajalik aine keemiliste sidemete lagundamine ensüümiga, mida nimetatakse hüaluronidaasiks. See ensüüm on looduses laialt levinud ja seda leidub erinevate loomariikide – putukate, roomajate, kalade ning imetajate organismides enamasti valgu kujul. Inimeste organismist tuvastatud hüaluronidaasi ensüüme on kuute erinevat tüüpi.

Hüaluronidaas töötab ainult hüaluroonhappest koosnevate täiteainete lahustamiseks ja ei sobi sellistele täiteainetele nagu kaltsiumil põhinev Radiesse või piimhappe derivaadil põhinev Sculptra.

Hüaluronidaasi abiga on võimalik luua ülesüstitud näost „puhas lõuend“

Aruanded hüaluronidaasi kasutamise kohta pärinevad juba aastast 1951, kui Thorpe märkis meditsiinipäevikus “Lancet” hüaluronidaasi kui prokaiini abiainena, millel on kasulikke mõjusid. Varasemalt kasutati seda peamiselt oftamoloogias kohaliku tuimestuse abiainena, täna leiab aine rohket kasutust dermatoloogias ja esteetilises meditsiinis, viimases peamiselt täitesüstide protseduuri reversiooniks ehk tagasipööramiseks. Muidugi ei pruugi tulemuse parandamine või ’’puhas lõuend’’ olla saavutatav ainult ühe korraga ning täpsema raviplaani koostamiseks tuleb esmalt konsulteerida täiteainete süstimise ja kindlasti ka täiteainete lahustamise erispetsialistiga.

Miks enamus kliente ei jää tehtud täitesüstidega rahule?

Kes meist ei sooviks, et meie valitud koht, preparaadid, hind ja spetsialisti ajakohane pädevus oleksid omavahel kõik õiglases kvaliteedisuhtes. Kahjuks leidub protseduuri teostajaid, kellel puuduvad viimase aja täiendkoolitused ning kes kasutavad süstimistel tehnikaid, mida enamik selle ala spetsialiste enam ei soovita.

Ükskõik milline kvaliteedi tagamise võtmeteguritest, patsiendile teadmata, jääb alla miinimum kvaliteedimäära, on tagajärjeks sageli õnnetu patsient ebaõnnestunud esteetilise välimusega.

Selleks, et selliseid probleeme vältida on soovitatav juba esimesel konsultatsioonil uurida, milliseid tehnikaid spetsialist valdab, milliseid preparaate kasutab ning kui pikk on eelnev praktika. Valesti või liigselt süstitud täiteaine tuleb täielikult eemaldada ja kogu protsessi otsast alustada. Viimasel ajal on hüaluronidaasi protseduuride arv meie kliinikus hüppeliselt tõusnud.

Tähelepanu! Tegemist on tervishoiuteenusega. Christinas Clinic omab Terviseameti tegevusluba L04954 (CBF Medical OÜ). Protseduuri teostab Jevgenia Hammerberg (N10332).