Christinas Clinicus alustas tööd Põhjamaade plastikakirurgia tipptegija

„Ninaplastika on eriala, mida tuleb õppida terve elu ja on seega üks lõppematu teekond iga kirurgi jaoks,” ütleb ainulaadse kvalifikatsiooniga dr Atte Manninen, kes on omandanud nii plastikakirurgia kui ka kõrva-nina-kurgu-kirurgia eriala.

Alates sellest aastast on üle kolmekümneaastase tegutsemistaažiga Christinas Clinicus juures üks Põhjamaade absoluutseid tippe Atte Manninen, kes Helsinki ülikoolis omandanud kvalifikatsiooni nii plastilises kirurgias kui ka LOR-kirurgias (LOR: kõrva-nina-kurguhaigused).

Et tegu on haruldase komplektiga, nõustub ka dr Manninen ise. Ta on ainus kirurg Soomes, kel on mõlemad spetsialiteedid.
„Kui ma plastikakirurgina praktiseerisin, hakkas mind aina enam huvitama ka pea- ja kaelakirurgia. Kuigi ma põhiteadmised omandasin mõistagi plastikirurgiks õppimise ajal. Tundsin, et vajan rohkem teadmisi just eeskätt selles valdkonnas,” ütleb Manninen ja lisab, et huvi ninalõikuste vastu viiski ta taas ülikooli, et õppida lisaks LOR-spetsialistiks.
Naljatlemisi ütleb Manninen, et eks kaks eriala ole ikka parem kui üks. Tõsiselt öeldes: erialad täiendavad teineteist.

Dr Mannineni jaoks on väga oluline arutada patsiendiga läbi nii esteetilised kui ka funktsionaalsed küsimused. „On tavaline, et patsiendil on oma arusaam, mida tema ninaga peaks ette võtma. Kirurg näeb asja pisut teisti, sest lähtub teadmistest ja kogemustest. Seepärast on põhjalik kohtumine oluline,” sõnab Manninen. Ta toob näite. Patsient tunneb, et tema ninaots on liiga suur, seepärast peaks tema hinnangul just sellega tegelema. „Tegelik probleem võib olla nina dorsaalses ehk selgmises pooles. Seda korrigeerides saavutame sobiva tulemuse.”

Mannineni jaoks on kõige tähtsam kontakt patsiendiga, see peab olema avatud ja usalduslik. Samuti on oluline hea meeskond. „Lõikus õnnestub, kui patsiendil on realistlikud soovid ja kirurg mõistab ning nõustub operatsiooni eesmärkidega,” sedastab dr Manninen.

Manninen õppis Oulu ülikoolis arstiteadust, eriteadmised omandas Helsingi ülikoolist. Ta elab ja töötab põhiliselt Soomes. Riigihaiglas on tema peamiseks fookuseks pea- ja kaelakirurgia. Erahaiglates tegeleb ta ilukirurgiaga, kus tema teemadeks on – nagu ta ütleb – kõik, alates peast kuni varvasteni välja.
Sinna hulka kuuluvad tõsisemad juhtumid, mil eri haiguste tagajärjel tekkinud vigastused vajavad kirurgilist korrigeerimist. Aga ka lihtsamad juhtumid, näiteks rindade eemaldamise ja suurendamise operatsioonid ning laias valikus näo-ja kaelapiirkonna protseduurid.
Ta räägib täiuslikku inglise keelt (mõistagi soome keelt), saab hakkama ka prantsuse ja rootsi keelega. Eesti keele kohta ütleb, et räägib kehvalt, aga ta õpib.
„Tõsi on, et ninapiirkonna kirurgia on ala, mida võib õppida läbi terve elu ja on seega üks lõppematu teekond iga kirurgi jaoks,” sõnab dr Manninen. Ta tunnistab, et töö pakub talle suurt rõõmu. Eriti siis, kui pärast lõikust vaatab vastu õnnelik ja rahulolev patsient.
„Õnneks juhtub seda tihti,” muheleb ta, „sest see ongi ju eesmärk.”